Bacaan:
Turia Somuso Dödö khö Yesu Keriso nisura Mareko.-
Me luo da'ö, la'ondrasi Yesu ira Farizai'o ösa, lasofu khöNia ba wanandraŵaisi Ya'ia, lamane : "Hadia tola tetehegö ifabali khönia ngambatönia niha ?" Itema lira, Imane khöra : "Hadia ni'oroi'ö Moze khömi ?" Lamane : "No itehegö Moze, ifabalisi ndrongania niha, na no ifazökhi zura wabalisa khönia." Ba Imane khöra Yesu : "Börö wa'abe'e dödömi, wa no ibe'e khömi goroisa andrö Moze. Ba mböröta no I'a'asogö niha Lowalangi : Ira matua ba ira alawe. Da'ö mbörö wa iröi namania awö ninania niha ba ha sambua ira dania si darua andrö, he boto ba he noso. Tobali, tenga sa'ae darua ira, ha sambua.
Ba hadia zi no I'osambua'ö Lowalangi, böi ifabali niha." Mrk 10:2-9
Erönua:
Ya’ami ira talifusõ ni’omasi’õ…!
Asese sibai urongo na so zangowalu sandroto wehede sanguma’õ: “no khilikhili mbanua zorugo waelõwa zidarua niha.” Ba wehede andre, asese sibai manofunofu dõdõgu: “hadia sindruhu khilikhili mbanua zorugo wangowalu zidarua niha andrõ, ma khilikhili mbanua tanõbõ’õ?” Hana wa’asese manofu dõdõgu ba zimanõ, bõrõ me asese sibai u’ila na mangowalu nono matua ba ono alawe; na no aefa wangowalu ba oya manõ wangabudõdõ nirongoda ba mendrua manõ ni’ilada. Õlõ simanõ da’õ, hadia simanõ sindruhunia wangowalu zidarua niha andrõ?
Taroma Li Lowalangi nirongoda ba zima’õkhõ andre, edõna ifangõhõsi khõda hewisa sindruhunia wahasambua zifaronga andrõ ma sangowalu andrõ. Hewa’ae fanofu ndra farizai’o andrõ mo’amakhaita ia ba wanandraigõ Yesu, ba hiza itema’õ gõi khõra Yesu simane õsi dõdõra andrõ. Lasofu khõ Yesu: “hadia tola tetehegõ ifabali ngambatõnia samõsa niha?”
Fanofu simane da’e edõna ba wanandraigõ Yesu ba wamesu li Yesu ena’õ tola la’adugõ ba lafara’ugõ Yesu. Ba da’e tenga itehe ma itenawa ira Yesu. Hiza, ifasugi ine ba dõdõra Yesu hadia goroisa Moze ba khõra. “No itehe Moze wame’e sura wamabali, ba awena ifofanõ ngambatõnia andrõ.”
Ba zimanõ iwa’õ khõra Yesu: “Bõrõ wa’abe’e dõdõmi wa no ibe’e khõmi goroisa andrõ. Ba hiza ba mbõrõta wanga’asogõ ulidanõ andre no I’a’asogõ niha Lowalangi: ira matua ba ira alawe. Da’õ mbõrõ wa irõi namania awõ ninania niha ba ha sambua boto dania zidarua andrõ. Bõrõ da’õ: hadia zi no I’osambua’õ Lowalangi, ba bõi ifabali niha.
Ya’ami ira talifusõ ni’omasi’õ….!
Nata’angeraigõ tõdõda, hana wa’ifuli ifasugi ba dõdõda Yesu wa hadia zi no I’osambua’õ Lowalangi, ba bõi ifabali niha? Ba ginõtõ ma ne ma’õkhõ, I’otarai ba mbanua side’ide irugi ba fasa sebua, no a’oi mõi ba sikola sebua niha ba a’oi so wa’atuatua. Ba wa’atuatua niha andrõ asese manõ tetandraigõ dõdõ ba ngawalõ gisõisõ dõdõ. So tõlu ngawalõ gisõisõ dõdõ sasese manandraigõ niha ba ginõtõ andre. Hadia da’õ: 1). Dadaoma; 2). Harato; ba si 3). Ono Alawe salawa ikhu. Ba zitõlu faosatõ andre asese mangulu dõdõ niha ba alai zalau ba wangala. Tõratõra ba wa’alawa nikhu nono alawe sifaluka ma fa’asiga nono matua sifaondra, tola manõ alua gamaedola wanguma’õ: Fangaõsõngaõsõ towitowi, me iwaõ to’ia ta’ita’i; rõi ndrongau halõdo’i me ya’o nono matua fondrege zisõkhi; me ya’o nono alewe sebolo afi.
Fondrõnisi dõdõ andre moguna tabe’e famasugi ba dõdõda hadia sindruhunia zalua ba wangowalu zidarua niha andrõ. Fangowalu andrõ no nihonogõigõ Lowalangi samõsa I’otarai wamobõrõ ba wanga’asogõnia ulidanõ. So tõlu faosatõ zinangea ta’erõnusi tõdõda sanandrõsa ba wangowalu zidarua niha andrõ faudu molo’õ fanga’asogõ niha andrõ sifõfõna khõ Lowalangi. Sitõlu ngawalõ andrõ, ya’ia da’õ:
1. Fahasamõsa:
Fanga’asogõ niha andrõ arõu faehu ia moroi ba ni’a’asogõ tanõbõ’õ. Fanga’asogõ niha andrõ, tenga ha ba wehede Lowalangi manõ, ba hiza ibabaya tanga-Nia samõsa ba Ibe’e wõfõ hanuhanu-Nia andrõ; irege ibe’e kuaso ba niha ba wame’e tõi fefu ba ni’a’azõkhi tanõbõ’õ andrõ ba ikuasoi.
Hewa’ae simanõ, ba wahasamõsa niha andrõ, lõ mamalõ so khõnia wehulu dõdõ ba wangalui niha tanõbõ’õ, sanolo sifakhili khõnia. Ba walukhata sifakili khõnia andrõ, tesõndra wahuwusa. Fa’atuatua ba wamakhai fahuwusa andrõ, da’õ zitobali famaehusi niha moroi ba ni’a’azõkhi tanõbõ’õ.
2. Fahasambua:
Fehede Yesu me’ifasugi goroisa Moze me’iwa’õ: “andrõ wa irõi namania awõ ninania niha ba molemba dõdõnia ba ngambatõnia.” Ba da’e so nifotõi “fa’adõni dõdõ.” Fa’adõni dõdõ samõsa iramatua ba niha sifagõlõ khõnia ba hiza faehu, ya’ia ndra’alawe andrõ. Fa’adõni dõdõ andre zitobali dela ba wahasambua boto dania zidarua andrõ.
Fahasambua ba da’e tenga ha fasambua mboto manõ ba hiza fahasambua wa’auri ba fangera ngera. Bõi dania alua gamaedola wanguma’õ: he naesenaese, naesenaese ndraha lase, ha wõ ba mbewe yawa utehe, õsi dõdõgu bakha sa no ugogohe, õsi dõdõgu bakha sa arõu fabaohe.
Fahasambua bõrõ wa’adõni dõdõ andre, so dua faosatõ zilõ tola lõ’õ tefalua; ya’ia da’õ: “fanou’õ ba fanema’õ.” Samõsa ira matua aboto ba dõdõnia wa no isõndra ngambatõnia sifagõlõ khõnia sanoloni ba samõnõkhi fa’aurinia. Simanõ gõi ndra alawe. Ba wahasambua andre dania tesõndra wa’orudu zifaronga andrõ ba wefao khõ Lowalangi ba wanga’azõkhi niha sibohou andrõ.
3. Fa’alõnukha:
fa’alõnukha ba da’e tenga ha fa lõ balubalu mboto. Fa’alõ nukha ba da’e abõlõ manandrõsa ia ba wa’alõ oto’oto ba gotalua ndra’alawe ndra matua. Ba da’e lõ khõra fa’ata’u ba wamaehagõ õsi dõdõ, ba hiza sifao fa’lõ aiwõ (Bebas) wamaehagõ ohitõ dõdõ ba wamahuhuosi lala wa’aurira.
Fa’alõnukha ba da’e, mofozu ia ba wa lõ aiwõ ba wangai angetula wefao sandrohu fa’auri ba ba wa faoma mamosumange awõ sagõtõ fekoli ba gulidanõ. Ba da’e tefasugi ba dõdõ zidarua niha andrõ, hadia zi no mifabu’u ba ginõtõ mitema sakramen fangowalu. Tenga khõ Pastor fawululi ndra’ugõ ……. ba hiza khõ Lowalangi ba khõ wo’omou. No fawu’usa li mi da’õ. Me iwa’õ ba gamaedola: mobowo gaele fõda, ba mowua dania ndruria ulõndra. Ba hiza, bõi miwuwu ba bõi mibõda me no zazimi ba mbõrõta.
Ya’ami ira talifusõ ni’omasi’õ … !
Fangowalu zidarua niha no fanõtõna Lowalangi I’otarai wamobõrõ ba wanga’asogõ niha. Fangowalu zi darua niha andrõ gõi ba no oroisa ba khõda me iwa’õ: “na ebuabua nono matua ba mufangowalu, ba na ebua bua nono alawe ba mube nihalõ. Me oroisa da’e, ba data’owuawua’õ dõdõda irege falukhatada ba zima’õkhõ andre no khilikhili mbanua zorugo.
Fatua lõ u’asiwaisi renungan andre, itõrõ tõdõgu sambua cerita ya’ia cerita Aristoteles khõ zamahaõ ya’ia Plato mo’amakhaita ba “wa’omasi” ba “fangowalu”…….
Fa’omasi andrõ bõi tõra mamili, ba hiza fangowalu andrõ sambua angetula ba wangohonogõigõ tõdõ ba wanema’õ buala andrõ. …ono matua….. no’õfili ba õ’omasi’õ …ono alawe… tobali fo’omomõ ba ya lõ mamalõ õ’omasi’õ ba õfosumange ia tobali sondrorogõ õsi nomomõ. Ba ya’ugõ …ono alawe… no õfili …ono matua… tobali ngambatõu, ba ya lõ mamalõ õ’omasi’õ ba õfosumange ia tobali sabõlõu ba wanõrõ lala wa’auri ba gulidanõ andre. Ya lõ mamalõ ibe’e howuhowu-Nia khõmi Lowalangi. Amen.
Nifa’anö Kat. Ingatan Sihura, S.Ag.
Umbu:
Umbu:
Dianne Bergant, CSA & Robert J. Karris, OFM (ed) Tafsir Alkitab Perjanjian Lama Yogyakarta Kanisius, 2002
Dianne Bergant, CSA & Robert J. Karris, OFM (ed) Tafsir Alkitab Perjanjian Baru Yogyakarta Kanisius, 2002
Martin Harun, OFM, Markus Injil Yang Belum Selesai Yogyakarta: Kanisius, 2019
St. Eko Riyadi, Pr, Markus “Engkau adalah Mesias!” Yogyakarta: Kanisius, 2011
Stefan Leks, Tafsir Injil Markus Yogyakarta: Kanisius, 2003
0 comments:
Posting Komentar